Põhikiri

Eesti Ehitusinseneride Liidu põhikiri

• 1. Üldsätted
  • 1.1. Eesti Ehitusinseneride Liit (edaspidi EEL) on ehitusinseneride vabatahtlik ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna.
  • 1.2. EEL on iseseisev, eraõigusliku juriidilise isikuna tegutsev kasumit mitte taotlev organisatsioon.
  • 1.3. EEL on asutatud 9. veebruaril 1991. a Tallinnas.
  • 1.4. EEL-i asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
  • 1.5. EEL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, sh „Mittetulundusühingute seadusest“ ning muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
  • 1.6. EEL ei vastuta oma liikmete kohustuste eest, samuti ei vastuta EEL-i liikmed EEL-i kohustuste eest.
  • 1.7. EEL-i majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
• 2. Eesmärgid ja tegevusvaldkonnad
  • 2.1. EEL-i tegevuse eesmärkideks on:
    • 2.1.1. ehitusvaldkonna toetamine ja arendamine;
    • 2.1.2. olla ühendavaks lüliks ehitusvaldkonnas tegutsevate kõrgharidusega ehitusinseneride vahel;
    • 2.1.3. olla ühendavaks organisatsiooniks EEL-i liikmete ja ehitusvaldkonnas tegutsevate muude erialaliitude vahel;
    • 2.1.4. liikmete ühiste huvide esindamine ja kaitsmine;
    • 2.1.5. osavõtt ehitusvaldkonna tehnika-, teadus- ja hariduspoliitika kujundamisest;
    • 2.1.6. ehitusinseneride kutseoskuste tõstmine;
    • 2.1.7. kaasaaitamine ehitusvaldkonnas tegutsevate vastutavate spetsialistide erialase pädevuse tagamisele ja tunnustamisele.
  • 2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks EEL:
    • 2.2.1. arendab ehitusinseneride vahelist koostööd;
    • 2.2.2. teeb koostööd ehitusvaldkonnas tegutsevate erialaorganisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal;
    • 2.2.3. teeb koostööd ja on liikmeks EEL-iga sarnaste eesmärkidega organisatsioonides nii Eestis kui ka välismaal;
    • 2.2.4. osaleb ehitusvaldkonna õigusaktide ning normide ja juhendmaterjalide väljatöötamisel;
    • 2.2.5. nimetab esindajad avaliku, äri- või kolmanda sektori organisatsioonidesse või nende poolt moodustatavatesse töögruppidesse, aga ka arbitraažidesse ja auhinnakomisjonidesse;
    • 2.2.6. arendab keskkonna liikmetevaheliseks infovahetuseks;
    • 2.2.7. arendab seltsielu, korraldab ehitusalaseid koosolekuid, esitlusi, võistlusi, reise ja muid üritusi, toetab teiste organisatsioonide korraldatavaid analoogilisi üritusi;
    • 2.2.8. osaleb ehitusvaldkonna inseneride kutsete omistamisel;
    • 2.2.9. korraldab ehitusinseneride erialast täienduskoolitust;
    • 2.2.10. osaleb erialaste trükiste väljaandmisel;
    • 2.2.11. osaleb „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksi“ määratlemises;
    • 2.2.12. kehtestab aukohtu põhimääruse ning moodustab EEL-i aukohtu;
    • 2.2.13. korraldab muud tegevust, mis vastab EEL-i eesmärkidele ning ei ole vastuolus seaduste ega käesoleva põhikirjaga.
• 3. Liikmeskond
  • 3.1. EEL-i liikmeskond koosneb üksikisikutest ja kollektiivliikmetest.
  • 3.2. Üksikisikust liikmeks võib olla isik, kes vastab põhikirja nõuetele ning tunnistab põhikirja ja „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksit“. Üksikisikust liikmed võivad olla järgnevates staatustes: tegevliikmed, noorliikmed ja auliikmed.
    • 3.2.1. EEL-i tegevliikmeks võetakse:
    • a) kõrgharidusega ehitusinsenere, kellel on peale kõrghariduse omandamist vähemalt aastane inseneritöö kogemus;
    • b) ehitusinseneri kutset omavaid spetsialiste.
    • 3.2.2. EEL-i noorliikmeks võetakse ehitusvaldkonna üliõpilasi ning peale kõrghariduse omandamist alla aastase inseneritöö kogemusega isikuid;
    • 3.2.3. EEL-i auliikme nimetus antakse esinduskogu otsusega isikutele, kellel on eriti väljapaistvaid saavutusi inseneritöös või teeneid EEL-i tegevuse arendamisel.
  • 3.3. EEL-i kollektiivliikmeks võib olla ehitusvaldkonna inseneride erialaliit, selts, ühing või muu ühendus, kes soovib EEL-i eesmärkide suunas tegutseda ning kelle liikmeskond moodustub üksikisikutest ja vastab käesoleva põhikirja nõuetele. Kollektiivliikme üksikisikust liikmed ei kuulu automaatselt EEL-i liikmeskonda.
• 4. Liikmeks vastuvõtmine ning liikme väljaastumine ja väljaarvamine
  • 4.1. EEL-i tegevliikmeks või noorliikmeks astujal tuleb esitada kirjalik avaldus koos kahe EEL-i tegevliikme soovitusega. Liikmeks vastuvõtmise otsustab EEL-i volikogu.
  • 4.2. EEL-i noorliige esitab soovi korral tegevliikme nõuete täitumise aastal avalduse EEL-i tegevliikmeks vastuvõtmiseks.
  • 4.3. EEL-i kollektiivliikmeks võetakse juriidilisi isikuid nende avalduse põhjal EEL-i volikogu otsusega.
  • 4.4. EEL-i liikmeskonnast väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
  • EEL-i liikmeskonnast võidakse välja arvata järgmistel juhtudel:
    • 4.4.1. liige kahjustab oluliselt EEL-i mainet;
    • 4.4.2. liige on oluliselt raskendanud EEL-i tegevust;
    • 4.4.3. liige rikub „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksi“ norme;
    • 4.4.4. EEL-i liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud jooksva aasta liikmemaksu;
    • 4.4.5. noorliige ei ole tegevliikme nõuete täitumise aastal esitanud avaldust tegevliikmeks vastuvõtmiseks.
  • 4.5. EEL-i liikme väljaarvamise otsustab EEL-i juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. EEL-i liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses.
  • 4.6. EEL-i juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval EEL-i esinduskogul.
• 5. Liikmete õigused ja kohustused
  • 5.1. EEL-i liikmetel on õigus:
    • 5.1.1. osaleda EEL-i esinduskogul;
    • 5.1.2. osaleda EEL-i poolt korraldatavatel üritustel;
    • 5.1.3. olla valitud EEL-i juhtorganite liikmeks (välja arvatud noorliikmed);
    • 5.1.4. saada EEL-i juhatuselt ja volikogult teavet EEL-i tegevuse kohta.
  • 5.2. EEL-i liikmed on kohustatud:
    • 5.2.1. järgima EEL-i tegevuses osalemisel põhikirja ja EEL-i juhtorganite otsuseid;
    • 5.2.2. võtma osa EEL-i tegevusest ning osutama kaasabi EEL-i eesmärkide saavutamiseks;
    • 5.2.3. järgima „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksit“;
    • 5.2.4. pidevalt täiendama erialaseid ja üldkultuurilisi teadmisi;
    • 5.2.5. hoidma oma tegevuse ja käitumisega kõrgel EEL-i mainet, tema liikmete au ja väärikust;
    • 5.2.6. teatama EEL-i direktsioonile EEL-i liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed hiljemalt ühe kuu jooksul nende muutumisest;
    • 5.2.7. tasuma jooksva aasta liikmemaksu esimese poolaasta jooksul hiljemalt 30. juuniks;
    • 5.2.8. tasuma EEL-i liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui liikmelisus lõpeb aasta kestel.
  • 5.3. EEL-i kollektiivliikmetel on samad õigused ja kohustused, mis EEL-i liikmetel.
  • 5.4. EEL-i tegevliikmed maksavad sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu. EEL-i noorliikmed maksavad sisseastumismaksu. EEL-i kollektiivliikmed maksavad iga-aastast liikmemaksu. Liikmemaksu ja sisseastumismaksu suuruse määrab EEL-i esinduskogu.
  • 5.5. Liikmemaksust on vabastatud alljärgnevad EEL-i liikmed:
    • 5.5.1. noorliikmed;
    • 5.5.2. auliikmed;
    • 5.5.3. mittetöötavad pensionärid;
    • 5.5.4. lapsepuhkusel olevad vanemad aastate osas, kuhu lapsepuhkus põhiosas jääb;
    • 5.5.5. sõjaväekohustuse täitjad aastate osas, kuhu sõjaväekohustuse täitmine põhiosas jääb.
  • 5.6. Punktides 5.5.3, 5.5.4 ja 5.5.5 toodud juhtudel tuleb liikmemaksust vabastamise taotlemiseks esitada EEL-i juhatusele kirjalik avaldus.
  • 5.7. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib EEL-i liikmele panna ainult esinduskogu otsusega.
• 6. Esinduskogu
  • 6.1. EEL-i kõrgeimaks organiks on ESINDUSKOGU (üldkoosolek).
  • 6.2. EEL-i esinduskogu pädevusse kuulub:
    • 6.2.1. eesmärgi muutmine;
    • 6.2.2. põhikirja muutmine;
    • 6.2.3. juhatuse liikmete (EEL-i esimees ja kaks aseesimeest) valimine ja tagasikutsumine;
    • 6.2.4. volikogu liikmete (sh punktis 6.2.3 toodud juhatuse liikmed) valimine ja tagasikutsumine;
    • 6.2.5. juhatuse liikmete tasude otsustamine;
    • 6.2.6. revisjonikomisjoni liikmete valimine;
    • 6.2.7. aukohtu liikmete valimine;
    • 6.2.8. sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning maksmise korra määramine;
    • 6.2.9. majandusaasta aruande kinnitamine;
    • 6.2.10. majandusaasta eelarve kinnitamine;
    • 6.2.11. auliikme nimetuse andmine;
    • 6.2.12. lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.
  • 6.3. EEL-i esinduskogu kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas.
  • 6.4. Esinduskogul valitakse koosoleku juhataja ja sekretär.
  • 6.5. Juhatus on kohustatud esinduskogu kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates kas volikogu või vähemalt 1/10 EEL-i liikmetest.
  • 6.6. Kui juhatus ei kutsu esinduskogu kokku põhikirja punktis 6.5 nimetatud asjaoludel, võivad taotlejad esinduskogu ise kokku kutsuda, järgides põhikirja punktis 6.7 määratud korda.
  • 6.7. Esinduskogu kokkukutsumiseks saadab juhatus vähemalt kaks nädalat enne esinduskogu toimumist e-kirjaga või e-posti aadressi puudumisel kirja teel teate kõigile EEL-i liikmetele, tuues ära esinduskogu toimumise aja, koha ja päevakorra ning samuti koha, kus saab tutvuda arutamisele tulevate küsimustega seotud materjalidega.
  • 6.8. Kui pärast esinduskogu kokkukutsumise teate saatmist liikmete nõudel päevakorda muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne esinduskogu toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu esinduskogu kokkukutsumise teate saatmisel.
  • 6.9. Esinduskogul võivad osaleda kõik EEL-i liikmed.
  • 6.10. Hääletamisel on igal EEL-i liikmel üks hääl.
  • 6.11. EEL-i liiget võib esinduskogul esindada teine EEL-i liige, kui ta esitab esindatava lihtkirjaliku volikirja.
  • 6.12. Esinduskogu võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Esinduskogu on otsustusvõimeline sõltumata osalevate või esindatud liikmete arvust.
  • 6.13. Esinduskogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 1/2 esinduskogul osalenud või esindatud liikmetest, välja arvatud:
    • 6.13.1. punktis 6.2.1 nimetatud EEL-i eesmärgi muutmise otsus, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 9/10 liikmetest;
    • 6.13.2. punktis 6.2.2 nimetatud EEL-i põhikirja muutmise otsus, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 esinduskogul osalenud või esindatud liikmetest;
    • 6.13.3. punktis 14.2 nimetatud EEL-i tegevuse lõpetamise otsus, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 3/4 esinduskogul osalenud või esindatud liikmetest.
• 7. Volikogu
  • 7.1. Esinduskogude vahelisel ajal juhib EEL-i tegevust VOLIKOGU (volinike koosolek). Volikogu võib võtta vastu otsuseid kõikides EEL-i juhtimist puudutavates küsimustes, välja arvatud põhikirja punkti 6.2 kohaselt esinduskogu pädevusse kuuluvad küsimused.
  • 7.2. Volikogu liikmete minimaalne arv on 8 ja maksimaalne arv 12 ilma kollektiivliikmete esindajateta. Kollektiivliikmete esindajate arv volikogus määratakse kollektiivliikmetega sõlmitavates liitumisprotokollides. Volikokku kuuluvad EEL-i esimees ja aseesimehed volikogu esimehe ja aseesimeestena.
  • 7.3. Volikogu liikmed valib esinduskogu kaheks aastaks.
  • 7.4. EEL-i volikogu pädevusse kuulub:
    • 7.4.1. EEL-i tegevuse planeerimine, tegevuskavade kinnitamine;
    • 7.4.2. liikmete vastuvõtmise otsustamine;
    • 7.4.3. teistesse organisatsioonidesse liikmeks astumise ja koostöö tegemise otsustamine;
    • 7.4.4. EEL-i esindajate nimetamine avaliku, äri- või kolmanda sektori organisatsioonidesse või nende poolt moodustatavatesse töögruppidesse;
    • 7.4.5. EEL-i finantsplaanide ja eelarvete heakskiitmine;
    • 7.4.6. kutsekomisjoni liikmete valimine;
    • 7.4.7. „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksi“ kehtestamine;
    • 7.4.8. aukohtu põhimääruse väljatöötamine ja kehtestamine;
    • 7.4.9. majandusaasta aruannete ja tegevusaruannete heakskiitmine enne esinduskogule esitamist;
    • 7.4.10. EEL-i autasude ja preemiate otsustamine;
    • 7.4.11. EEL-i erakorralisi või mitteregulaarseid kulusid nõudvate projektide algatamise või lepingute sõlmimise otsustamine;
    • 7.4.12. muude EEL-i tegevust ja juhtimist puudutavate küsimuste otsustamine;
    • 7.4.13. direktsiooni töötajate koosseisu ja töötasude otsustamine;
    • 7.4.14. EEL-i siseste erialasektsioonide, toimkondade ja ajutiste töögruppide moodustamine.
  • 7.5. Volikogu kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt neli korda aastas. Kutsed volikogu koosolekule saadetakse volikogu liikmetele välja hiljemalt 7 päeva enne koosolekut.
  • 7.6. Volikogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/2 volikogu liikmetest, sealhulgas esimees või üks aseesimees.
  • 7.7. Volikogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
  • 7.8. Volikogu liiget võib volikogus esindada teine volikogu liige kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volituse olemasolul.
  • 7.9. Volikogu koosolekutel võivad EEL-i liikmed osaleda vaatlejana, informeerides volikogu oma sellekohasest soovist vähemalt 4 päeva ette.
  • 7.10. Volikogu erakorraline koosolek võidakse kokku kutsuda volikogu 1/3 liikmete kirjalikul nõudmisel.
  • 7.11. Volikogu on vastutav esinduskogu ees.
• 8. Juhatus
  • 8.1. EEL-i JUHATUS on kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad EEL-i esimees ja kaks aseesimeest.
  • 8.2. Juhatuse liikmed valib esinduskogu kaheks aastaks.
  • 8.3. EEL-i juhatuse pädevusse kuulub:
    • 8.3.1. esinduskogu ja volikogu kokkukutsumine;
    • 8.3.2. EEL-i raamatupidamise korraldamine;
    • 8.3.3. lepingute sõlmimine EEL-i nimel;
    • 8.3.4. EEL-i esindamine avalikkuse ees;
    • 8.3.5. EEL-i liikmete väljaarvamise otsustamine;
    • 8.3.6. muud seaduses sätestatud toimingud.
  • 8.4. Ilma erivolituseta on õigus EEL-i kõikides õigustoimingutes esindada EEL-i esimehel või aseesimeestel üheskoos.
• 9. Direktsioon
  • 9.1. EEL-i direktsioon on täidesaatev ja korraldav organ, mille tegevust juhib tegevdirektor, kes omandab ja võõrandab EEL-i kui juriidilise isiku õigusi ja kohustusi, juhindudes oma tegevuses käesolevast põhikirjast, esinduskogu, volikogu ja juhatuse otsustest ja volitustest ning alludes vahetult EEL-i juhatusele.
  • 9.2. Direktsiooni pädevusse kuulub:
    • 9.2.1. EEL-i tegevuse igapäevane juhtimine ja töö korraldamine vastavalt esinduskogu, volikogu ja juhatuse otsustele;
    • 9.2.2. EEL-i vara käsutamine, kusjuures juhatuse otsusega võidakse kehtestada piiranguid vara käsutamiseks;
    • 9.2.3. eelarvete ja tegevusaruannete koostamine;
    • 9.2.4. esinduskogu ja volikogu koosolekute ettevalmistamine;
    • 9.2.5. esinduskogul ja volikogul arutatavate küsimuste ettevalmistamine;
    • 9.2.6. liikmete arvestuse korraldamine;
    • 9.2.7. kutse omistamise dokumentide kutsekomisjonile ettevalmistamise korraldamine;
    • 9.2.8. EEL-i nimel lepingute ja rahaliste dokumentide allkirjastamine;
    • 9.2.9. eelarve piires pangadokumentide allkirjastamine;
    • 9.2.10. tegevusest juhatusele aruandmine;
    • 9.2.11. muude otsuste vastuvõtmine oma pädevuse piires.
  • 9.3. Direktsioon on vastutav juhatuse ees.
  • 9.4. Direktsioon tegutseb EEL-i nimel juhatuse poolt määratud korras.
• 10. Revisjonikomisjon
  • 10.1. Revisjonikomisjon on EEL-i kontrolliv ja revideeriv kogu, mis valitakse EEL-i liikmete hulgast esinduskogu poolt kaheks aastaks vähemalt kolmeliikmelisena. Komisjon valib oma koosseisust esimehe.
  • 10.2. Revisjonikomisjoni kohustuseks on revideerida EEL-i kogu finants- ja majandustegevust ning korraldada arvestuse ja aruandluse plaanilisi revisjone vähemalt kord aastas. Revisjoni tulemustest informeeritakse esinduskogu.
  • 10.3. Revisjonikomisjoni ei tohi kuuluda EEL-i volikogu liikmed, juhatuse liikmed ega direktsiooni palgalised töötajad.
  • 10.4. Revisjonikomisjoni esimees võib osaleda volikogu töös ilma hääleõiguseta.
• 11. Aukohus
  • 11.1. Aukohus lahendab EEL-i liikmete kutse-eetika valdkonda kuuluvaid vaidlusi.
  • 11.2. Aukohus valitakse neljaks aastaks viieliikmelisena EEL-i liikmete hulgast.
  • 11.3. Aukohus tegutseb volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel.
• 12. Muud struktuurid
  • 12.1. Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse EEL-i juurde kutsekomisjon, kelle pädevusse kuulub ehitusvaldkonna kutsekvalifikatsioonide omistamine.
  • 12.2. EEL-i kutsekomisjoni liikmed nimetab, selle tegevusstatuudi ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra kooskõlastab EEL-i volikogu.
  • 12.3. EEL-i volikogu ja juhatus võivad moodustada alalisi või ajutisi töögruppe üksikute küsimuste läbitöötamiseks või otsuste elluviimiseks.
  • 12.4. EEL-i raames võivad tegutseda sektsioonid, klubid, tugirühmad ning muud üksused, mida võib moodustada nii EEL-i kui ka selle liikmete algatusel.
• 13. Finants- ja majandustegevus
  • 13.1. EEL-i rahalised vahendid moodustuvad:
    • 13.1.1. sisseastumismaksudest;
    • 13.1.2. liikmemaksudest;
    • 13.1.3. organisatsioonide ning üksikisikute rahalistest annetustest;
    • 13.1.4. majandustegevuse tuludest;
    • 13.1.5. EEL-i tuluüritustest laekuvatest summadest;
    • 13.1.6. tulust, mida võidakse saada EEL-i väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muude EEL-i põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate ürituste korraldamisest;
    • 13.1.7. sihtannetustest nii juriidilistelt kui ka üksikisikutelt sihtkapitalide ja fondide moodustamiseks.
  • 13.2. EEL-i omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
  • 13.3. EEL-i rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes põhikirjast tuleneva tegevuse finantseerimiseks ning kasumit ei või jaotada oma liikmete vahel.
• 14. Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
  • 14.1. EEL-i ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub seadusega sätestatud korras.
  • 14.2. EEL-i tegevus lõpetatakse, kui seda peab vajalikuks üle 3/4 esinduskogul osalenud või esindatud EEL-i liikmetest.
  • 14.3. EEL-i tegevuse lõpetamisel jaotatakse pärast EEL-i kohustuse täitmist alles jäänud vara EEL-i liikmete ja kollektiivliikmete vahel võrdsetes osades.
  • 14.4. EEL-i lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib esinduskogu likvideerimiskomisjoni.