Üritused / koolitused



Terminivara
Terminivara „Ehitiste projekteerimine“
Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu terminikomisjon, mis alustas 2021. aasta aprillis, on oma esimese etapi töö valmis saanud. Nii arhitektidelt kui ka inseneridelt saadud arvamusi arutati ja mitmete nende seisukohtadega arvestati komisjoni edasises töös ja selle väljundis.
Selle terminivara osa üldnimetus on „Ehitiste projekteerimine“ ning see jagunes järgmisteks alateemadeks:
1) ehituse üldterminid;
2) ehituse arendusprojekt / ehitusprojekt ja selle osad;
3) ehitise projekt ja selle osad;
4) ehituse arendusprojekti / ehitusprojekti osalised;
5) arhitektuur.
Esitatu on meie ühine praegune arusaam esitatud terminitest ja nende määratlustest. Lisatud on ka selgitused, et ühelauseliste määratluste tausta laiemalt avada. Kirjeldatud materjal on saadav: Terminivara. Ehitiste projekteerimine.2022
Terminikomisjoni koosseisu kuulusid EAL-i poolt Katrin Koov, Margit Mutso ja Ingrid Mald ning EEL‑i poolt Riho Oras, Targo Kalamees ja Tiia Ruben. Oleme arvamusel, et esitatu pole „viimse instantsi tõde“. Kindlasti on ettepanekuid nii terminite määratluste kui ka ingliskeelsete vastete täpsustamiseks. Ootame teie mõtteid e‑posti aadressidel info@ehitusinsener.ee ja riho.oras@ehitusinsener.ee. Meie terminikomisjon jätkab tööd ja teie ettepanekud tulevad kindlasti arutusele.
Olgem entusiastlikud ehitusvaldkonna täpse eesti keele nimel pingutama!
Riho Oras,
Eesti Ehitusinseneride Liidu auliige, EAL+EEL terminikomisjoni liige
Terminivara: BETOONKONSTRUKTSIOONID
Inseneerias on vajalik selgus ja mõistmine. Selle aluseks on üheselt arusaadav erialane oskuskeel. Igal erialal on oma terminivara. Terminite määratlemisel tuleb kokku võtta mingi nähtuse olemuslikud omadused. Esmalt tuleb arvestada, et oskuskeel peab lähtuma eesti keelest. Loomingu jaoks on omakeelne mõtlemine kõige viljakam. Teisalt tuleb arvestada omakeelse oskussõnavara seotust teiste rahvaste terminitega.
Alates 2022. aastast on Eesti Ehitusinseneride Liit ja Eesti Betooniühing ühise terminikomisjoni raames arendanud betoonkonstruktsioonide alast terminivara. Viimati tehti olulisi täiendusi 2025. a. jaanuaris. Selle töö tulemusel on formuleeritud olulised eestikeelsed terminid koos inglis- ja soomekeelsete vastetega ning antud nende eestikeelsed määratlused järgmistel teemadel:
1.Betoonkonstruktsioonide üldterminid
vt.Terminid_ Betoonkonstrukioonide üldterminid 202502
2. Betoonelemendid
vt. Terminid_ Betoontarindid_ betoonelemendid_ 202402
3. Betoonpõrandad
vt. Terminid_ betoonkonstruktsioonid_ betoonpõrandad_ 202402
4. Betooni pinnad
vt. Terminid_ betoonkonstruktsioonid_ betooni pinnad_ 202402
5. Taridetailid ja ankrud
vt. Terminid_ betoonkonstruktsioonid_ taridetailid ja ankrud_ 202402
6. Betoonkonstruktsioonide purunemisviisid
vt. Terminid_ Betoonkonstruktsioonide purunemisviisid 202502
7. Betoonkonstruktsioonide parandamine
vt. Terminid_ Betoonkonstruktsioonide parandamine 202502
8. Vaivundamendid 1)
vt. Terminid_ Vaiatööd, betoonvaiad 202502
9. Tugevusõpetus
vt.Terminid_ Tugevusõpetus 202502
Märkus 1. Sisaldab ka kohtvaiade tüüpide loetelu valmistamise tehnoloogia järgi
Terminikomisjoni töösse panustanud BÜ poolt Toomas Vainola, Mati Laurson, Johannes Pello, Enno Rebane ja Tanel Tuisk ning EEL poolt Alar Käes, Jürgen Einpaul ja Riho Oras. Eriteemade käsitlemisel on olnud kaasatud Andrus Salupere TTÜ-st ja Martin Vaga vaiatööde firmast Keller Group. Oleme saanud nõuandeid ja soovitusi ka mitmetelt teistelt ehitusinseneridelt. Meie koostööpartneriks on olnud ka Eesti Keele Instituut, mille sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex kaudu on ka kõik määratluse saanud terminid kõigis kolmes keeles sisestatud keeleportaali ja kus need on leitavad aadressilt www.sõnaveeb.ee. Muidugi on ülevaatlikum kõiki neid termineid vaadelda teemade kaupa EEL koduleheküljelt ülaltoodud aadressidelt.
Riho Oras kutsub kõiki huvilisi terminite osas kaasa mõtlema ja oma mõtteid ka temaga jagama. Oma kommentaarid ja mõtted võite saata Riho
e-mailile riho.oras@ehitusinsener.ee
Ajakirjas EhitusEst on ilmunud mitmed artiklid ehitusala oskussõnavarast. Artiklite autoriks on Riho Oras, tehnikakandidaat, volitatud ehitusinsener, Conviso OÜ vanemkonsultant, Eesti Ehitusinseneride Liidu endine esimees.
Allpool mõned väljavõtted tema esimesest artiklist:
„Sageli olen puutunud kokku olukorraga, kus mõnele võõrkeelsele terminile eestikeelse vaste leidmine on keeruline. On ka juhuseid, kus ehitusvaldkonna termineid mõistetakse erinevalt ja sellest tekib segadusi. Siit sündis idee avada ajakirjas EhitusEST ehitusalase terminoloogia rubriik, et terminoloogiat võimalikult suurele hulgale ehitusvaldkonna spetsialistidele tutvustada, neid kaasa mõtlema kutsuda – loodan, et sellega liitub inimesi, kes leiavad endas kutsumust ja soovi oma panus anda.“
„ Ehitus on valdkond, kus on olulisel kohal suhtlemine teist keelt rääkivate inimestega. Terminoloogiline ebatäpsus selles suhtlemises võib osutuda tõsiseks probleemiks. Seepärast pean oluliseks ka eestikeelsete terminite sidumist teiste keeltega. Seejuures ettevõtmine vasturääkivusteta ei pääse.
Terminite selgus on oluline. See aitab vältida üksteise mittemõistmist, mis omakorda võib ehituse näitel tuua kaasa olulisi ajalisi ja rahalisi kulutusi. Kuid ebaselgus võib halvemal juhul olla ka avariilise olukorra põhjustajaks.“
„Terminoloogiaalase tegevuse eesmärgiks ei tohi olla millegi uue loomine, vaid esmatähtis on mõistete kogumine ja süstematiseerimine. Arvestada tuleb väljakujunenud mõistete süsteemi, juba käibele läinud või juurdunud termineid. Kui puudubki mõni termin või selle määratlus, on eesti keeles juba küllalt pikk traditsioon ja juhised uute oskussõnade loomiseks.“
„Kui tegemist on vaidlusaluse termini või selle määratlusega, siis kellel peaks olema õigus seda defineerida? Tehnikavaldkonnas peaks defineerimise õigus jääma peamiselt oma valdkonnas kõige enam teadmisi ja kogemusi omavatele ekspertidele. On tähtis, et selles otsustamisprotsessis osaleksid ka kõrgkoolide teadlased-õppejõud, kelle kaudu jõuab korrektne tehniline keel tudengiteni, tulevaste spetsialistideni.“
Ajakirja EhitusEst veebilehelt ehitusest.ee võib leida kõik varem avaldatud artiklid:
https://ehitusest.ee/uudis/2019/10/16/ehitusalane-oskussonavara-selgemaks
https://ehitusest.ee/uudis/2019/11/27/terminid-ehitusprojekti-etapid-ja-osalised
https://ehitusest.ee/uudis/2020/03/30/terminid-ekspertiis-ja-eksperdid
https://ehitusest.ee/uudis/2020/06/18/kivistunud-betooni-paigaldatavad-kinnitid
https://ehitusest.ee/uudis/2022/08/25/arhitektuuriterminid-said-selgemaks
https://ehitusest.ee/uudis/2023/01/31/betoonkonstruktsioonid-uldterminid
https://ehitusest.ee/uudis/2023/03/31/betoonkonstruktsioonid-betoonporandad-ja-betooni-pinnad
https://ehitusest.ee/uudis/2023/06/07/betoonkonstruktsioonid-kinnitused