Terminivara

Terminivara „Ehitiste projekteerimine“

Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu terminikomisjon, mis alustas 2021. aasta aprillis, on oma esimese etapi töö valmis saanud. Nii arhitektidelt kui ka inseneridelt saadud arvamusi arutati ja mitmete  nende seisukohtadega arvestati komisjoni edasises töös ja selle väljundis.

Selle terminivara osa üldnimetus on „Ehitiste projekteerimine“ ning see jagunes järgmisteks alateemadeks: 1) ehituse üldterminid; 2) ehituse arendusprojekt / ehitusprojekt ja selle osad; 3) ehitise projekt ja selle osad; 4) ehituse arendusprojekti / ehitusprojekti osalised; 5) arhitektuur. Esitatu on meie ühine praegune arusaam esitatud terminitest ja nende määratlustest. Lisatud on ka selgitused, et ühelauseliste määratluste tausta laiemalt avada. Kirjeldatud materjal on saadav: Terminivara. Ehitiste projekteerimine.2022

Terminikomisjoni koosseisu kuulusid EAL-i poolt Katrin Koov, Margit Mutso ja Ingrid Mald ning EEL‑i poolt Riho Oras, Targo Kalamees ja Tiia Ruben. Oleme arvamusel, et esitatu pole „viimse instantsi tõde“. Kindlasti on ettepanekuid nii terminite määratluste kui ka ingliskeelsete vastete täpsustamiseks. Ootame teie mõtteid e‑posti aadressidel info@ehitusinsener.ee ja riho.oras@ehitusinsener.ee. Meie terminikomisjon jätkab tööd ja teie ettepanekud tulevad kindlasti arutusele.

Olgem entusiastlikud ehitusvaldkonna täpse eesti keele nimel pingutama!

Riho Oras,
Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimees, EAL+EEL terminikomisjoni liige

Terminivara: BETOONKONSTRUKTSIOONID

Inseneerias on vajalik selgus ja mõistmine. Selle aluseks on üheselt arusaadav erialane oskuskeel. Igal erialal on oma terminivara. Terminite määratlemisel tuleb kokku võtta mingi nähtuse olemuslikud omadused. Esmalt tuleb arvestada, et oskuskeel peab lähtuma eesti keelest. Loomingu jaoks on omakeelne mõtlemine kõige viljakam. Teisalt tuleb arvestada omakeelse oskussõnavara seotust teiste rahvaste terminitega.

Alates 2022. aastast on Eesti Ehitusinseneride Liit ja Eesti Betooniühing ühise terminikomisjoni raames arendanud betoonkonstruktsioonide alast terminivara. Seni on käsitletud järgmisi teemasid:

1. Betoonkonstruktsioonide üldterminid
2. Betoonelemendid
3. Betoonpõrandad
4. Betoonipinnad
5. Taridetailid ja ankrud
6. Betoonkonstruktsioonide purunemisviisid

Terminikomisjoni töösse panustanud BÜ poolt Toomas Vainola, Mati Laurson, Johannes Pello, Enno Rebane ja Tanel Tuisk ning EEL poolt Alar Käes, Jürgen Einpaul ja Riho Oras.

Sageli on võõrkeelsele terminile eestikeelse vaste leidmine osutunud keerukaks. Terminikomisjoni töö jätkub ning uute teemade puhul on ilmselt otstarbekas kaasata täiendavaid spetsialiste, aga teha ka aiemat koostööd keelekorraldajatega.

Valminud tööd:

Terminid_ Betoontarindid_ purunemisviisid_ 20240225

Terminid_ Betoontarindid_ betoonelemendid_ 20240225

Riho Oras kutsub kõiki huvilisi terminite osas kaasa mõtlema ja oma mõtteid ka temaga jagama. Oma kommentaarid ja mõtted võite saata Riho e-mailile riho.oras@ehitusinsener.ee

Ajakirjas EhitusEst on ilmunub juba 4 artiklit ehitusala oskussõnavarast. Artiklite autoriks on Riho Oras, tehnikakandidaat, volitatud ehitusinsener, Conviso OÜ vanemkonsultant, Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees

Allpool paar väljavõtet Riho esimesest artiklist:

„Sageli olen puutunud kokku olukorraga, kus mõnele võõrkeelsele terminile eestikeelse vaste leidmine on keeruline. On ka juhuseid, kus ehitusvaldkonna termineid mõistetakse erinevalt ja sellest tekib segadusi. Siit sündis idee avada ajakirjas EhitusEST ehitusalase terminoloogia rubriik, et terminoloogiat võimalikult suurele hulgale ehitusvaldkonna spetsialistidele tutvustada, neid kaasa mõtlema kutsuda – loodan, et sellega liitub inimesi, kes leiavad endas kutsumust ja soovi oma panus anda.“

„ Ehitus on valdkond, kus on olulisel kohal suhtlemine teist keelt rääkivate inimestega. Terminoloogiline ebatäpsus selles suhtlemises võib osutuda tõsiseks probleemiks. Seepärast pean oluliseks ka eestikeelsete terminite sidumist teiste keeltega. Seejuures ettevõtmine vasturääkivusteta ei pääse.
Terminite selgus on oluline. See aitab vältida üksteise mittemõistmist, mis omakorda võib ehituse näitel tuua kaasa olulisi ajalisi ja rahalisi kulutusi. Kuid ebaselgus võib halvemal juhul olla ka avariilise olukorra põhjustajaks.“

„Terminoloogiaalase tegevuse eesmärgiks ei tohi olla millegi uue loomine, vaid esmatähtis on mõistete kogumine ja süstematiseerimine. Arvestada tuleb väljakujunenud mõistete süsteemi, juba käibele läinud või juurdunud termineid. Kui puudubki mõni termin või selle määratlus, on eesti keeles juba küllalt pikk traditsioon ja juhised uute oskussõnade loomiseks.“

„Kui tegemist on vaidlusaluse termini või selle määratlusega, siis kellel peaks olema õigus seda defineerida? Tehnikavaldkonnas peaks defineerimise õigus jääma peamiselt oma valdkonnas kõige enam teadmisi ja kogemusi omavatele ekspertidele. On tähtis, et selles otsustamisprotsessis osaleksid ka kõrgkoolide teadlased-õppejõud, kelle kaudu jõuab korrektne tehniline keel tudengiteni, tulevaste spetsialistideni.“

Head kaasamõtlemist ja julgust oma mõtteid Rihoga jagada.

ehitusest.ee veebilehelt võib leida kõik varem avaldatud  artiklid, kui üles otsingu lahtrisse panna sõna “terminid”.

Artiklid on leitavad ka siit:

Artikkel_ Kivistunud betooni paigaldatavad kinnitid_202004
Artikkel_ Ekspertiis ja eksperdid
Artikkel_ Ehitusprojekti etapid ja osalised
Artikkel_ Ehitusalane oskussõnavara selgemaks